Historjjálaš unnán jienasteaddjit maŋemus njealji válggas

Ovddit stuoradiggeválggas jagis 2005 jienastedje riikkas oktiibuot 77,4 proseantta sis geain lea jienastanvuoigatvuohta – go namalassii 2 650 000 olbmo jienastedje. Dat lei lassáneapmi 2001 válggaid ektui, goas searvan lei 75,5 proseantta. Addojuvvon jienaid lohku lassánii sullii 110 000 jienain, ja jienastanvuoigatvuođalaččaid lohku lassánii badjelaš 60 000 olbmuin.

Historjjálaš unnán searvan válggaide 1990-logu rájes

Dan rájes go válgavuogádat rievddai gorrelohkoválgan máŋggaolbmábiiriin 1921:s lea válgasearvan rievddadan 67,9 proseanttas 1921:s ja alimus registrerejuvvon válgasearvama gaskka, mii lei 85,5 proseantta 1965:s. Jagi 1965 válga lei mobiliserenválga ja dagahii ahte Per Bortena borgárlaš ovttasbargoráđđehus oaččui fámu maŋŋel bargiidbellodaga fápmoáiggi nuppi máilmmisoađi rájes. Buot čuovvovaš stuoradiggeválggain gitta 1990-lohkui lei válgasearvan badjel 80 proseantta. Válgasearvan njealji stuoradiggeválggas 1990-logu rájes gitta 2005 válgga rádjái lei historjjálaččat hui vuollin. Dušše 1945 ja 1957 válggain leat maŋŋel soađi leamaš seamma unnán jienasteaddjit. Danne lea hui gelddolaš oaidnit joatká go dán čavčča válgasearvan seamma ládje go lea dahkan maŋemus háviid, vai servet go eanebut dan 3,5 miljovnna jienastavuoigatvuođalaččas (meroštallojuvvon lohku) válggaide dán čavčča ja jienastit go áŋgireappot go leat dahkan maŋemus njealji stuoradiggeválggas.

Norgga searvan lea seamma dásis go Greikkas ja Duiskkas, ja lea unni davviriikkaid ektui

Maŋemus golmma stuoradiggeválgii lea jienasteapmi veahá badjelis gaskameari go buohtastahttá golmma maŋemus naššuvnnalaš válggaiguin EU-riikkain, eará EEO-riikkain ja riikkain mat ohcet EU-miellahttovuođa. Dát gokčá buori muddui áigodaga 1997 – 2008. Diekkár njuolggo buohtastahttimat leat dieđusge váddásat danne go dieđut fátmmastit iešguđet lágan riikkaid main leat stuora erohusat sihke válgavuogádaga, jienastanvuoigatvuođa njuolggadusaid, sturrodaga dáfus – ja demokráhtalaš kultuvrra ja historjjá dáfus. Eurostat loguid vuođul boahtá ovdan ahte gaskamearálaš válgasearvan golmma maŋemus válggas Norggas lea 77,1 proseantta, ja ahte dat lea sullii dego Greikkas gos lea 75,2 proseantta ja Duiskkas gos leat 79,1 proseantta. Malta, Belgia ja Kypros leat dán statistihka bajimusas – buohkaid válgasearvan lea badjel 90 proseantta, ja unnimus searvan ges lea Lietuvas, Polskkas ja Sveitsas gos vuollel bealli jienastanvuoigatvuođalaččain jienasta.

Eará davviriikkain lea sihke Danmárkkus, Islánddas ja Ruoŧas alit válgasearvan golmma maŋemus naššuvnnalaš válggain go Norggas. Buohkain lea válgasearvan badjel 80 proseantta. Suomas gal lea čađat leamaš unnit válgasearvan go Norggas, go gaskamearri lea 65,7 proseantta.

23 proseanttas dáin riikkain lea válgasearvama njiedjan leamaš čielggas maŋemus golmma válggas, ja dušše 12 proseantta leat vásihan čielga lassáneami. Loahppa 65 proseantta riikkain lea searvan rievddadan dahje bisson ovtta dásis 1997 rájes 2008 rádjái.

Ovdagihtii jienasteapmi sakka lassánan maŋemus golmma válggas

Sáhttá geassit ovdan máŋga beali go áigu čilget erohusat ovtta válggas nubbái. Ovdamearkka dihte áiggi mearkkat mat leat erenoamážit 1990-logu rájes leamaš guovddážis, nugo rievdan ideologalaš jienasteamis ja bellodatoskkáldasvuođas, eanet áššiide čadnon jienasteapmái ja luvvoset bellodatčanastumiide – leat go áššit válgagiččus mat geasuhit oallut válljejeddjiid? Leat go čielga ráđđehusčovdosat, ja lea go duohta gilvu válljejeddjiid alde? Lea go jienasteddjiin luohttámuš politihkalaš vuogádahkii ja politihkkáriidda? Makkár dálki lea jienastanbeaivve? Lassin dáidda ja eará beliide de lea maiddái fokuserejuvvon vejolašvuhtii duođai sáhttit jienastit.

Vejolašvuohta ovdagihtii jienastit lea áigahaš ortnet Norgga válgalágas, ja dat leat rievdaduvvon ja álkidahtton máŋgga geardde dainna ulbmiliin ahte lasihit searvama jienasteapmái. Stuora rievdadeapmi lei go ovdal 1997 válggaid bođii vejolašvuohta jienastit poastta bokte. Rievdadeapmi dagahii ahte ovdagihtii jienaid lohku lassánii sakka, 9,6 proseanttas 1993 válggas 18,9 prosentii 1997 válggas. Searvan válggaide maiddái lassánii 2,5 proseantačuoggáin, ja lea vejolaš ahte lei ođastus mii dagahii dán lassáneami. Ovdagihtii jienaid lohku bisui dán dásis čuovvovaš válggain 2001:s ( 20 proseantta) ja 2005:s (17,8 proseantta). Jagi 2005 rájes lea ovdagihtii jienasteami organiseren fas ollásit leamaš suohkaniid hálddus.

Eanemus válgasearvan Akershusas

2005:s lei Akershusas alimus fylkkadási searvan, gos 81,1 proseantta jienastanvuoigatvuođalaččain searvvai – ja lei áidna fylkka mas lei badjel 80 proseantta searvan, ja Finnmárkkus ges lei unnimus válgasearvan 70,4 proseanttain. Oktiibuot lei golmma davimus fylkkas 73,9 proseantta válgasearvan, goasii 6 proseantačuoggá unnit go Oslos/Akershusas. Akershusas lei maid alimus searvan 2001 válggas, ja Finnmárkkus vuolimus, ja erohus golmma davimus fylkka ja dan guovtti fylkka gaskka gos lei alimus searvan lei 7 proseantačuoggá.

Válgasearvama dáfus stuora erohusat suohkaniid gaskka

Oppegård suohkanis Akershus fylkkas lei buot alimus válgasearvan buot suohkaniid gaskka jagis 2005, gos searvan lei 85,5 proseantta. Dasto čuovui Utsira suohkan Rogalánddas 85,2 proseanttain ja Fedje suohkan Hordalánddas 84,4 proseanttain. Nuppe geahčen ges lei Guovdageainnu suohkan Finnmárkkus 63,5 proseantta searvamiin, dasto Herøy suohkan Nordlánddas gos lei 66,4 proseantta searvan ja Muosát gielda Finnmárkkus gos searvan lei 67,5 proseantta buot jienastanvuoigatvuođalaččain.

Guokte dan golmma suohkanis main lei alimus searvan 2005:s, Fedje ja Oppegård, lei maid alimus (83,3 proseantta) ja nubbin alimus (83,2 proseantta) searvan 2001 válggas. Dat golbma suohkana main lei unnimus searvan 2001:s, eai lean daid gaskkas main lei unnimus searvan 2005:s. Jagi 2001 válggas ledje Skjåk suohkan Oppland fylkkas (64,7 proseantta), Várggát suohkan Finnmárkkus (65,1 proseantta) ja Giehtavuona suohkanis Romssas (66,1 proseantta) dat suohkanat main lei unnimus válgasearvan 2001 válggas.

Nissoniid ja dievdduid searvan dássejuvvon

Nissoniid ja dievdduid válgasearvama dáfus 2005 stuoradiggeválggas boahtá Válgaiskkadeamis 2005 (Aardal, Høstmark, Lagerstrøm, Stavn) ovdan ahte eanet nissonat go dievddut jienastit válggain. Dat lea iskkadeapmi dušše dihto válljejuvvon olbmuid gaskka, ja erohusat eai leat signifikánttat. Maiddái 2001 válggas čájehedje vástideaddji iskkadeamit ahte veahá eanet nissonat go dievddut jienastedje. Eai dán ge dáfus leat signifikánta erohusat, ja 2005 Válgaiskkadeapmi konkludere ahte váldogovva lea ahte sohkabeliid válgasearvan lea dál eanet dásset go ovdalaš válggain, ja ahte dál ii leat šat erohus nissoniid ja dievdduid searvamis jienastemiide.

Ain unnán vuosttaš geardde jienasteaddjit geat servet

Lea leamaš dábálaš ahte válgasearvan lassána dađi mielde man boarráseabbo válljejeaddji šaddá. Válgaiskkadeapmi 2005 čájeha ahte nu lei maiddái ovddit válggas. Vuosttaš geardde jienasteddjiid searvan agis 18-21 jagi lei 55 proseantta, muhto ahkejoavkkuin 50-59 ja 60 jagi + lei searvan badjel 80 proseantta. Dilli lei seamma ládje 2001 válggas. Válgasearvan oktiibuot lassánii veahá 2001 rájes 2005 válgii, ja orru leame nu ahte dát lassáneapmi lei ahkejoavkkus 22 ja 49 jahkásaččaid gaskka.

Sisafárrejeaddji Norgga stáhtaboargárat servet unnán

Sihke 2001 ja 2005 válggain čađahii Statistalaš Guovddášdoaimmahat iskkadeami jienastanvuoigatvuođa geavaheami hárrái sisafárrejeddjiid gaskka geat leat Norgga stáhtaboargárat. Dás gávnnahuvvui ahte lea stuora erohus muđui álbmoga ektui. Oktiibuot 123 700 sisafárrejeaddji Norgga stáhtaboargáris lei jienastanvuoigatvuohta 2005 válggas – mii lei 24 000 lassáneapmi 2001 válgga ektui. Oktiibuot jienastedje 53 % sis 2005 válggas. Dássi lei seamma go 2001 válggas. Goappeš dáin válggain ledje eanet nissonolbmot go dievddut geat jienastedje, ja mađi boarráseappot, dađi eanebut jienastit. Ahkejoavkkuid gaskka leat válgasearvama dáfus oalle stuora erohusat. Eai datte leat vuosttaš geardde jienasteaddjit geat unnimusat servet, muhto 22-25 jahkásaččat. Jagi 2001 válggas jienastedje 34 proseantta vuosttaš geardde jienasteddjiin ja lohku lassánii 41 prosentii 2005 válggas. Sin boarráseappuid gaskka ledje logut nappo 29 ja 36 proseantta. Alimus válgasearvan lei ahkejoavkkuin 50 -59 jagi ja 60 jagi +. Goappaš joavkkuin jienastedje badjel 60 proseantta, muhto joavkku 60 jagi + válgasearvan lei 2001:s badjel 70 proseantta.

 

Lassánan válgasearvan Sámediggeválggain

Historjjálaš unnán válgasearvamis 2001 sámediggeválggas, mii lei 66,2 proseantta, lassánii searvan 2005 válggas 72,6 prosentii. Oktiibuot 9 100 dohkkehuvvon jiena lohkkojuvvojedje dán válggas. Dan 13 válgabiires mat ledje sámediggeválggain, ledje stuora erohusat válgasearvama dáfus 2005:s. Várjjagis lei stuorámus válgasearvan 79,1 proseanttain, ja Lulli-Norgga válgabiires ges lei unnimus válgasearvan 66,8 proseanttain. Dan rájes go Sámediggi ásahuvvui 1989:s, lea searvan rievddadan 77,8 proseanttas vuosttaš válggas ja vuolimus dási gaskka, mii lei 66,2 proseantta 2001:s. Gaskamearálaččat lea válgasearvan leamaš 73,2 proseantta, ja 32 000 válljejeaddji leat jienastan dán viđa válggas mat leat leamaš. Sámi jienastuslohku lea lassánan 5 500 rájes vuosttas válggas 12 500 rádjái 2005 válggas.

Boahtte válggain unnu válgabiiriid lohku 13 rájes čieža rádjái, ja njeallje dássenmandáhta mat ásahuvvojedje ovddit válggas, heaittihuvvojit, nu ahte áigodahkii 2009-2013 válljejuvvojit 39 áirasa.

 

Gáldut:

• Bernt Aardal, Maria Høstmark, Bengt Oscar Lagerstrøm ja Guro Stavn: Valgundersøkelsen 2005. Dokumentauvdna- ja Tabeallarapporta. Statistala Guovddádoaimmahat. Rapporta 2007
• Eurostat
• Inter-Parliamentary Union
• Statistihkka válggaid birra SSB (Statistala guovddadoaimmahaga) websiidduin