Oktiibuot jienastedje 13 834 olbmo sámediggeválggas. Dat lea 2 080 eanet jienat go 2017 válggas. Muhto válgaoassálastin njiejai dattetge 1,7 proseantačuoggáin 68,6 prosentii. Válgaoassálastima njiedjan lei stuorimus Nuorta válgabiirres (measta 3 proseantačuoggá). Nuorta válgabiirres lea dattetge, nugo dain eará válgabiirriin davvin, alimus válgaoassálastin.
Stuorámus válgaoassálastin lei Ávjovári válgabiirres gos badjel 77 proseantta sis, geain lea jienastanriekti, jienastedje. Lulli-Norgga válgabiirres lei dat unnimus válgasearvan.
Oktiibuot olles dán jagáš válgii serve 1,7 proseantačuoggá unnit ovddit válgga ektui. Sámediggeválga čađahuvvui seamma áigge go stuoradiggeválga. Veardideami dáfus de lei stuoradiggeválgga oassálastin riikadásis badjelaš 77 proseantta.
Dađistaga eanet ovdalgihtii jienat
Dán jagi válggas ledje guokte golmma jienas jienastuvvon ovdalgihtii. Dat lea 17 proseantačuoggá eanet go ovddit válggas. 2009 válgga rájes lea dat oassi jienain, mat bohtet válgabeivviid, measta beliin unnon, 60 proseanttas 34 prosentii. Ovdalgihtii jienaid oassi lea buot válgabiirriin lassánan ja buot válgabiirriin ledje dál badjel 50 proseanta ovdalgihtii jienat.
Maiddái stuoradiggeválggas lea ovdalgihtii jienasteapmi lassánan, gos 58 proseantta sis, geain lea jienastanriekti, jienastedje ovdalgihtii. Koronapandemiija várra maid lea váikkuhan dasa ahte gallása leat jienastan ovdalgihtii goappašat 2021 válggain.
50 proseantta eanet geain lea jienastanriekti Lulli-Norgga válgabiirres
Muhtun 20 500 olbmos lei jienastanriekti dán jagáš válggas. Dat lea 21 proseantta eanet go 2017 válggas. Dat lassáneapmi rievddada ollu válgabiirriid gaskka. Go Ávjovári válgabiirres lei vuollel 1 proseanta lassáneapmi, de ledje measta 50 proseantta eanet geain lei jienastanriekti Lulli-Norga válgabiirres go veardida ovddit válgga ektui. 2009:s ásse 13,4 proseantta buohkain, geain lei jienastanriekti, Lulli-Norgga válgabiirres. 2021 válggas lei dat oassi lassánan 20,8 prosentii. Dakko bokte lei Lulli-Norgga válgabiire dat válgabiirre dán jagáš válggas gos ledje eanemus olbmot geain lei jienastanriekti. Lulli-Norgga válgabiire lei dattetge dat válgabiire gos lei unnimus válgaoassálastin.
Unnit nissonolbmot válljejuvvon sisa
Dievdduid ja nissoniid juohku Sámedikkis lea máŋggaid jagiid leamašan dásset. Maŋŋil 2005, 2009 ja 2013 válggaid lei dušše okta áirras eanet nuppi sohkabeallái. 2017 válggas válljejuvvo vihtta eanet dievddu go nissona, ja dán jagáš válggas fas guhtta eanet dievddu. Nissoniid lohku lea dál 41 proseantta buot áirasiid ektui ja leat unnimusat 33 proseanta nissonáirasa buot válgabiirriin. Nordkalottfolket 9 áirasa gaskkas leat 5 nissona. Nuppe dáfus leat Bargiidbellodagas, geain muhtun válggaid áiggi lei dássedis sohkabealjuohku, dál dušše okta nissonolmmoš 7 áirasis.
Nordkalottfolket oaččui eanemus ođđa áirasiid
Nordkalottfolket lasihii golmmageardásaččat ovddasteamiset Sámedikkis, 3 áirasis 9 áirasii. Earret Lullisámi válgabiirres, de ožžo sii maiddái áirasiid sisa buot eará válgabiirriin.
Norgga Sámiid Riikasearvvis (NSR) leat ain eanemus áirasat Sámedikkis. Dán jagi válggas ožžo sii oktiibuot 17 áirasa, ovtta eanet go 2017:s. Okta čilgehus lassáneapmái várra lea dat go NSR oaččui guokte áirasa sisa Nuorta válgabiirres, válgabiire gos sis ii lean sierra listu ovddit válggas, muhto searvelistu Sámiálbmot bellodagain.
Ávjovári Johttisápmelaččaid Listu lei ođđa listu Sámedikki válggas. Sii ožžo ovtta áirasa Ávjovári válgabiirres. Seammás leat 6 bellodaga/válgalisttu main eai leat šat áirasat Sámedikkis. Dain registrerejuvvon riikabellodagain ii leat šat Olgešbellodagas áirras Sámedikkis.
Stuora erohusat juohke áirasa jienain
Gaskamearalaččat ledje 355 jiena juohke áirasa duohken, muhto dat rievddadii ollu go ledje 244 jiena juohke áirasa duohken Lullisámi válgabiirres, gitta 430 jitnii Lulli-Norgga válgabiirres. Dat vuolgá válgabiirre sturrodagas ja válgaoassálastimis, go stuora válgabiire, gos lea buorre válgaoassálastin, gáibida eanet jienaid oažžut áirasa, go veardida unnit válgabiirriin gos lea heajut válgaoassálastin.